​Mul oli üks hea sõbranna, kellele oli alati “kõik hästi”, ta arvas, et oma hinge ja vaimsuse eest kannavad hoolt need, kes on nõrgad-abitud-õnnetud, vähe arenenud või muidu saamatud, mistõttu neil ei õnnestu iseseisvalt leida väljapääsu keerulistest elulistest olukordadest. Sõnaga – enesearendusega tegelevad need, kes ei saa endaga hakkama....

​

Aga kuidas tegelikult on? Tegelikult on maskid ja pisarad... Hommikul paneme ette “sõbraliku kolleegi maski”, päeva jooksul seda vahetades kümnete sotsiaalsete maskide vastu, koju minnes “tubli naine - hea ema” mask, ja magama minnes on täielik tühjus ja tüdimus. Just selle tõelise tühjuse emotsiooni peidame pisaratesse ja patja, et keegi ei näeks.

​

“Minuga on kõik ok” on lause, mis kõlab kõige sagedamini just nende inimeste suust, kelle õhtud on pärast töösaginat kõige tühjamad. Paljud inimesed pelgavad minna seminaridele, loengutele, koolitustele, individuaalvastuvõtule minekust rääkimata, sest keegi võib neid seal näha ja mõelda, et äkki “tal ei ole ok”.

Ja milline on lahendus, kui maskiparaad ei rahulda enam ja tahaks elada Päris Oma Elu ja tunda Tõelisi tundeid? Lahendus on vaadata oma maskide alla ning esitada endale küsimus: “Kes ma olen?” Sellest algab elu huvitavam ja värvilisem osa – ehk teisisõnu ilma maskideta minek tundmatusse – avastama ennast. Ja elu hakkab meist läbi voolama ja meiega rääkima, tuues ellu tõelised inimesed tõeliste tunnetega - juhul, kui see kõnetab.

​

Jana Võrk
Psühhoterapeut
Klubi Olen Õnnelik 
5069996